Otsi      Print      Sisukaart

 

Meteoorist kraatrini

Meteoorist kraatrini

Autor: Jüri Plado
Ilmumisaeg: aprill 2019

Keskmiselt korra kuus astub Tartu Ülikooli geoloogia osakonna uksest sisse uudishimulik ja teadmistele avatud kodanik, kaenlas kivikamakas. „Ma leidsin meteoriidi!" teatab ta võidurõõmsalt. Pärast mõningast vaatlust ja nõupidamist, vahest ka mikroskoobi alla sättimist, on see rõõmus leid osutunud kahjuks metallisulamiks või rändkivi tükiks.

Mitte just iga kuu, aga vähemalt paar korda aastas pöörduvad inimesed geoloogide poole lausa kraatrileiuga. Sellised leiud on sagenenud pärast kosmose- ja aerofotode muutumist laiatarbekaubaks. Kuna Eesti on „kraatririik", kus leidub ühe pindalaühiku kohta rohkem kraatreid kui kusagil mujal, siis peetaksegi pildilt leitud sõõri kraatriks.

Millised on tunnused, mis tõestavad, et tegemist on taevase külalise tekitatud pinnavormiga?  Kui pikk on kraatrite eluiga ja miks need hävivad? Mida on tarvis, et tõestada või ümber lükata põllult leitud kivi või metsaserval paikneva augu meteoriitset päritolu? Millest meteoriidid koosnevad? Kust need pärinevad?

Raamatu peatükid on seatud nii, et esimene pool sisaldab üldhuvitavat materjali ja teine osa juba tõsisemale huvilisele mõeldud infot, sh kunagist meteoriidiplahvatust tõestavate tunnuste kirjeldused ja meteoriitide klassifikatsioon. Eraldi peatükk on pühendatud Eesti meteoriidikraatritele, nende avastamisloole ja omadustele.  

 Jüri Plado kaitses 2000. aastal Tartu Ülikoolis doktorikraadi geoloogia erialal ja töötab praegu geofüüsika ja petrofüüsika vanemteadurina Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudis. Ta on ka Eesti Teaduste Akadeemia meteoriitika komitee esimees, The Meteoritical Society ja Eesti Geoloogia Seltsi liige.

Kirjastus Argo | Rävala pst 8 - C114, Tallinn 10143 | 688 8680 | argokirjastus at argokirjastus dot ee | Sisukaart

Webgate