Soome teaduse populariseerimise auhind raamatule “Musta koidiku kuulutajad”

15. septembril kuulutati Soomes välja sealse maineka teaduse populariseerimise auhinna (Tiedonjulkistamisen valtionpalkinto) tänavused laureaadid. Nende seas on ka dotsent Oula Silvennoinen, dotsent Marko Tikka ja filosoofiadoktor Aapo Roselius oma teose “Suomalaiset fasistit. Mustan sarastuksen airuet” eest.

Argo avaldas selle raamatu Andres Adamsoni tõlkes pealkirjaga “Musta koidiku kuulutajad. Soome fašismi lugu”.

Auhinnažürii põhjendab valikut nõnda: „… “Suomalaiset fasisitit. Mustan sarastuksen airuet” on meie aja jaoks tähtis raamat. Poliitika suunamuutused on viimastel aastatel eriti läänemaailmas olnud kiired ja lausa ennustamatuina mõjuvad. Ajalugu ei korda ennast, kuid nüüdsetest ühiskondlikest seisukohavõttudest võib leida samalaadset argumentatsiooni nagu 1920. ja 1930. aastate fašistidelt. Paralleel meie aja poliitika käänakutega on ilmne, kui autorid tõdevad fašismiaadete leviku kohta 1920. aastate ühiskonnas: “See, mis veel eile näis sobimatu ja naeruväärsena, muutus äkki heakskiidetuks ja väärikaks.”

Teos kirjeldab fašismiaate ja seda toetanud ühenduste tõusu tausta alates 19, sajandi lõpust: seda, kuidas esmalt Soome autonoomia kaitsjate, seejärel iseseisvusliikumise ja kodusõja valge võitjaosapoole servaaladel mõjutanud äärmuslikele mõtetele altid isikud võtsid omaks euroopaliku fašismi totalitaarse mõtteviisi ja selle vägivallast mitte tagasi põrkuvad tegutsemismeetodid. Selle poliitilise mõtteviisi tuleaineteks olid Esimese maailmasõja ja 1918. aasta kodusõja poolt selle valgele osapoolele antud põlvkonnakogemus, ohupilt Nõukogude Venemaast ja kommunismist, vene- ja juudiviha ning usaldamatus ametnikkonna ja saamatuks peetud demokraatliku otsustamisviisi vastu.

Silvennoineni, Tikka ja Roseliuse teos on haaravalt ja isegi põnevalt kirjutatud. Jutustuse pearollis on 1920. ja 1930. aastate paremäärmuslike liikumiste kesksete isikute ja nende poolt ettevõetu kirjeldus. Ajalooõpikuist tuntu tuuakse elavate sündmustena lugejate ette. Teos on kirjutatud käsitletud teema ja ajastu asjatundjate poolt. Peaaegu ilukirjanduslikele väärtustele vaatamata tugineb see uusimatele uurimustele ja arhiivitööle. Analüüsi esitatakse sobivalt sündmuste kirjelduste vahel ja raamatu lõppjäreldustes. Nii õnnestub autoreil luua elav ajastupilt ja näidata, kuidas alul üksikud inimesed ja seejärel laiemad rahvahulgad 1920.–30. aastate Soomes vaimustusid fašismi aatest.“