“Kadrina Keskkooli õpilaste teadlikkus vaktsineerimisest ja vaktsiinide tähtsusest”
Sigrit Umerov (Kadrina Keskkool), juhendaja Siret Pung
Vaktsineerimise leiutamist ja laialdast kasutamist võib pidada kaasaegse meditsiini üheks olulisemaks arenguks, mis on aidanud ära hoida miljonite inimeste surmasid. Kuid kahjuks on saanud nakkushaiguste leviku kadumine ja nendesse suremuse vähenemine nii iseenesest mõistetavaks, et paljud ei tunneta enam selle kõige taga vaktsiinide osalust. Selle tõttu on viimastel aastakümnetel hakanud aina enam levima väärfaktidel tuginevad vaktsineerimise vastased liikumised. Selleks, et vähendada inimeste vastuvõtlikkust vaktsineerimisvastastele teooriatele on oluline juba koolis õpilasi nendel teemadel harida. Seetõttu on minu hinnangul oluline uurida kõikide koolide vanemate vanuseastmete õpilaste teadlikkust vaktsineerimise valdkonnas ning käesoleva uurimistöö näol tegin seda oma kodukoolis.
Minu uurimistöö koosneb kahest osast. Töö teoreetilises osas annan ülevaate vaktsineerimisest ja selle olulisusest ning vaktsiinidest ja nende olemusest. Töö uurimuslikus osas seadsin eesmärgiks selgitada välja, kui teadlikud on Kadrina Keskkooli õpilased vaktsiinidest ja vaktsineerimisest ning võrrelda erinevate vanuseastmete teadlikkust. Lisaks uurisin, milline on õpilaste suhtumine vaktsineerimisvastasusse. Nende eesmärkide täitmiseks viisin 9., 11. ning 12. klassi õpilaste seas läbi küsitluse. Uurimistöö teiseks eesmärgiks oli välja selgitada õpilaste vaktsineerituse olukorda Kadrina Keskkoolis, mille täitmiseks viisin läbi intervjuu kooliõega, kellelt sain selleks vajalikud andmed.
Eesmärkidest lähtuvalt seadsin järgmised hüpoteesid: kõige teadlikumad õpilased vaktsineerimise ja vaktsiinide valdkonnas on 12. klassi õpilased; enamik õpilasi on rahul vaktsineerimiskorraldusega Eesti Vabariigis, mille kohaselt on vaktsineerimine vabatahtlik; enamik küsitlusele vastanud õpilastest on kokku puutunud vaktsineerimisvastasusega, peamiselt läbi sotsiaalmeedia.
Küsitluse analüüsist selgus, et kõige teadlikum klass vaktsiinide ja vaktsineerimise valdkonnas oli 11. klass. Küsitlusest selgus ka, et enamik õpilasi (83%) ei ole rahul vaktsineerimiskorraldusega Eestis, eelistades vaktsineerimise kohustuslikuks muutmist. Vaktsineerimisvastasusega oli kokku puutunud enamik vastanutest (73%). Kõige rohkem puutuvad õpilased vaktsineerimisvastasusega kokku sotsiaalmeedias (52%). Seega osutus minu kolmest hüpoteesist õigeks ainult viimane.
Intervjuust selgus, et 2019. aasta seisuga oli Kadrina Keskkoolis enne kooli tulemist vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale vaktsineeritud 99,5% õpilastest. Ning koolis tehtavate vaktsiinide puhul on vaktsineeritud õpilaste osakaal suurem nii Lääne- Virumaa kui ka Eesti keskmistest. Järelikult ei levi lapsevanemate seas vaktsineerimisvastasus ning vaktsineerituse olukorda Kadrina Keskkoolis võib pidada väga heaks.
Antud uurimistöö on heaks õppe- ja teabematerjaliks inimestele, kes on huvitatud vaktsiinidest ja vaktsineerimisest. Sellest uurimistööst lähtudes saaks edaspidi uurida õpilaste teadlikkust nendel teemadel ka mõnes teises Eesti koolis. Samuti võiks võrdluse eesmärgil tulevikus ka Kadrina Keskkoolis uuesti uurida nii teadlikkust vaktsineerimisest kui ka vaktsineerituse olukorda.