Poole sajandi jooksul kujundas inseneriharidusega Rudolf Knüpffer Tallinna linnaruumi rohkem, kui enamik meist aimatagi oskab. Aastatel 1852–1900 Eestimaa kubermanguvalitsuses töötanud ning aastail 1870–1878 ka Tallinna linnaarhitekti ülesandeid täitnud Knüpffer oli 19. sajandi teise poole üks olulisemaid Tallinna arhitektuurilise ilme kujundajaid. Tippaastatel moodustasid tema projektid koguni 60% kõigist Tallinnas aasta jooksul kinnitatud ehitusprojektidest.

Knüpfferi loomingusse kuuluvad nii kubermanguvalitsuse lossi ja Stenbocki maja renoveerimistööd kui ka arvukad tööstushooned, sealhulgas gaasivabrik, Rotermanni tehasehooned, Kochi aidad, Dvigateli rajatised ning Balti Puuvillavabriku peahoone koos tööliselamutega. Eriti aktiivselt tegutses ta 19. sajandi viimase veerandi alguses, mil tema käe all kaasajastati arvukalt Tallinna vanalinna hooneid.

Knüpfferi ajal sadades ehitatud ühe- ja kahekorruselisi puitmaju on sageli peetud autorita „majadeks 19. sajandi teisest poolest“. Just tema projekteeris 19. sajandi teisel poolel massiliselt levinud puitmajade tüübi, mida sageli ekslikult Lenderi majadeks nimetatakse. Paljud tema loodud tagasihoidlikud puitmajad on tänaseks kadunud või jäänud anonüümseks. Ometi on just need hooned oluline osa Tallinna 19. sajandi arhitektuurikihistusest.

Raamat annab ülevaate Rudolf Knüpfferi loomingust tema ajastu kontekstis, taustaks iseloomustatakse 19. sajandi tsaaririigi riiklikku ehituskorralduse süsteemi, arhitektuuri ja inseneriharidust, tüüpprojekteerimist ja historitsismi neostiilide arengut. Raamat on varustatud ingliskeelse kokkuvõttega ning rikkalikult illustreeritud.