Kas olete kunagi unistanud lendamisest? Või kujutanud ette, mis tunne oleks linnu kombel taevas liuelda ja keerelda? Võib-olla lasete mõnikord mõtetel heljuda teisele poole tundmatu ja salapärase piiri?

„Lennud unes ja ilmsi“ jutustab sellest, kuidas loodus ja inimesed alates müütilisest Ikarosest kuni väljasurnud lindudeni, vendadest Wrightidest ja nende lennumasinast kuni putukate ja pistrikeni on õppinud vabanema gravitatsiooni köidikuist ja tõusma taevasse, aga ka mõttelendudest ning oskusest hall argipäev teaduse ja kujutlusvõime abil selja taha jätta.

Paeluv ja imekaunilt illustreeritud lugu lendamisest unes ja ilmsi on valminud maailma tippteadlase Richard Dawkinsi ja kunstnik Jana Lenzová koostöös.

Unistus elab edasi. See annab meie kujutlusvõimele tiivad iga päev, kui me internetiavarustes lendleme. Samal ajal kui ma Inglismaal neid ridu arvutisse toksin, kerkivad need üles pilve, et maanduda mõnes Ameerika arvutis. Ma saan sisse logida pöörleva maakera kujutise alt ja virtuaalselt lennata Oxfordist Austraaliasse, vaadates tee peal „ülevalt alla“ Alpide ja Himaalaja peale. Ma ei tea, kas ulmekirjanduse antigravitatsiooni masinad saavad kunagi tegelikkuseks. Kahtlen selles ja rohkem selle võimaluse teemal sõna ei võta. Teaduslikke fakte eiramata käsitleb see raamat üksteise järel viise, mille abil saab gravitatsioonile küll päitsed pähe panna, kuid mitte sellest otsesõnu vabaneda. Kuidas on inimesed tehnoloogia ja teised loomad bioloogia abil lahendanud maapinnalt õhku tõusmise ülesande, pagedes gravitatsiooni võimu alt, kuigi vaid ajutiselt või osaliselt? —
Arvan, et teadus ise on eepiline lend tundmatusse, olgu see sõna otseses mõttes retk teise maailma või siis mõttelend abstraktses matemaatilistes avarustes hõljudes. Võib-olla on see hüpe läbi teleskoobi kaugete, eemalduvate galaktikateni või sukeldumine läbi läikiva mikroskoobi sügavale elusraku masinaruumidesse, või hoopis aineosakeste kihutamine Suures Hadronite Põrguti hiigelrõngas. Võib-olla on see lendamine läbi aja edasi majesteetlikult paisuva universumiga või läbi kivide Päikesesüsteemi sünniajast kaugemale, aja enda alguse poole.
Nii nagu lendamine on raskusjõu eest pagemine kolmandasse mõõtmesse, nii on teadus pagemine igapäevaelu argisest normaalsusest, tiireldes läbi kujutlusvõime hõrenenud kõrguste üles.
Tulge, sirutagem tiibu ja vaadakem, kuhu need meid kannavad!

Richard Dawkins oli Oxfordi esimene Charles Simonyi professuuri hoidja teaduse populariseerimise alal. Tema raamatuid on müüdud miljonite kaupa enam kui 40 keeles. Dawkins on mitmekordne audoktor loodusteadustes ja kirjanduses ning kuulub Londoni Kuninglikku Seltsi ja Londoni Kuninglikku Kirjanduse Seltsi. Ta on olnud teadusdokumentaalide saatejuht nii BBCs kui ka Channel 4s. 2013. aastal valisid Prospect Magazine’i 10 000 lugejat rohkem kui sajas riigis ta maailma esimõtlejaks.

Jana Lenzová sündis ja kasvas Slovakkias Bratislavas ning on illustraator, tõlkija ja sünkroontõlk. Tema kaks suurt kirge on keeled ja joonistamine. Olles tõlkinud slovaki keelde Richard Dawkinsi teose „Luul Jumalast“, hakkas ta Dawkinsi raamatutele kaastööd tegema illustraatorina. Jana on loonud ka mitmeid kaanekujundusi ja tema kunsti on kasutatud paljudes blogides, kaasa arvatud CBC/Radio-Canada 2014. aasta taliolümpiamängude blogi.