Moodsa elu õppetunnid

Anu Kannike, Madle Uibo

Kahekümnenda sajandi algus tähistas Eesti rahvale suurt kultuurimuutust: varasemasse suuresti talupoeglikku elulaadi ja maailmapilti sugenes üha rohkem linlikke ja kodanlikke jooni. Seda pööret tajuti murrangulisena, ühtaegu paljutõotava ja ohtlikuna. Raamat kirjeldabki moodsa argielu levikuga kaasnenud pööret 20. sajandi alguskümnendite Eestis, eeskätt 1920. ja 1930. aastatel. Milliseid uuendusi inimesed oma igapäevaelus kogesid? Mis neid üllatas, mis tekitas imetlust, mis ehmatas ja pahandas? Mis põhjustas vaidlusi ja kultuurilahinguid? Kuidas ja kelle vahendusel moodne eluolu levis, kes olid võtmeisikud ja millised märgilised institutsioonid püüdsid eestlasi kultuursemaks kasvatada? Milliste argumentide, viiside ja vahenditega sisendati rahvale kohustust olla moodne? Ühtlasi heidetakse raamatus valgust sellele, kuidas eri ühiskonnagrupid uutesse ideaalidesse ja normidesse suhtusid, kas ja mil määral neid omaks võtsid. Kuna seni on põhjalikumalt käsitletud taluelu uuenemist, pööratakse siin tähelepanu pigem linlikule kultuuriväljale, aga ka maa- ja linnakultuuri põimumisele, samuti sellele, kuidas asjade ja kommete muutudes kujunesid ümber arusaamad kaasaegsest mehest ja naisest.

Teisalt tõstab raamat esile moderniseerumise vastuolusid: kultuurseks kasvati ebaühtlaselt, võimaluste ja mentaliteedi kontrastid jäid püsima. Euroopalikke metropole ei tekkinud ja mõnelgi juhul jäi lihvitud maneeridega daam või härragi olemuselt maavillaseks. Välise fassaadi kohendamine aitas küll parandada rahvusriigi kuvandit, kuid ei tähendanud alati sügavamat pööret harjumustes ega käitumises.

Nii saja aasta taguse maailma ideaale ja püüdlusi kui ka märksa proosalisemat realiteeti antakse edasi mitmekesise allikmaterjali abil. Arhiivis, muuseumides ja raamatukogudes sisalduvad dokumendid, esemed ja fotod olid väärtuslikuks allikaks isikulooliste andmete, erinevate asutuste, organisatsioonide ning vabaühenduste kohta teabe leidmiseks. Teemat rikastavad nii trükis avaldatud kui ka käsikirjalised mälestused. Näiteks on kasutatud Eesti Rahva Muuseumi kirjasaatjate vastuste arhiivis leiduvaid meenutusi, eeskätt varasemates uurimustes avaldamata pärleid. Moodsa elulaadi kohanemisega seotud päevakajalised hinnangud ja emotsioonid peegeldusid hästi kaasaegses perioodikas, mistõttu on ka see leidnud laialdast rakendamist. Arenguid eri valdkondades näitavad ajastu trükised – käsiraamatud, ülevaated, menüüd, õpetused jne. Raamatut kirjutades on autorid tuginenud ka omaenda varasematele teaduslikele ja populaarteaduslikele artiklitele ning ettekannetele.

Väljaande info:
Autor

Köide

Kõvakaaneline

Ilmumisaeg