Vana Petseri: ehitised ja inimesed
Postkaarte ja fotosid Sven Karjahärmi, Eesti Filmiarhiivi ja Eesti Rahvusraamatukogu kogudest.
Pildiallkirjad eesti, vene ja inglise keeles.
Sajandeid oli Petseri Setumaa majanduslik, kultuuriline ja usuline keskus. 1473. aastal asutati vene õigeusu mungaklooster, millest Liivi sõja ajal sai võimas piirikindlus.
Eesti Vabariigis oli linn Petseri maakonna administratiivseks keskuseks. 1920.–1930. aastail tekkis.vene küla meenutava vanalinna kõrvale uus linnaosa esinduslike kaasaegsete hoonete ja tänavatega. 1934. aastal oli linnaelanikkonnas eestlasi üle poole. 1944. aastal liideti Petseri Vene NFSV Pihkva oblastiga.
Petseri peamine huviväärsus on klooster rohkete sakraalehitistega, nagu liivakivisse süvendatud Uspenski peakirik (1473) ja selle peale ehitatud Pokrovski kirik, suur kellatorn, Blagoveštšenski kirik, Püha Nikolai kirik Püha väravaga, kust algab nn Veretee, Püha Laatsaruse kirik, Püha Mihhaili kirik, Sretenski kirik, varakamber raamatukoguga, munkade elumaja, söögisaal, kabel, Püha kaev, Püha mägi, kus kasvab Püha tamm, samuti kivist ringmüür üheksa torniga. Albumis on esinduslik ja süstemaatiline valik fotosid Petseri ja setude (kultuuri)ajaloost kuni 1940. aastani.
Koostaja | Toomas Karjahärm |
---|---|
Lehekülgi | 155 |
ISBN | 9949-415-74-8 |
Ilmumisaeg |