Postkaarte ja fotosid Sven Karjahärmi, Eesti Filmiarhiivi, Eesti Rahvusraamatukogu ja Valga Muuseumi kogudest.

Pildiallkirjad ja saatetekst eesti, vene ja inglise keeles.

Valga on vana piirilinn, mis juba keskajal jäi Liivi ordu ja Tartu piiskopi valduste piirile. Linn tegi läbi kõik võimuvahetused ja sai 1783, Katariina II valitsusajal maakonnakeskuseks. 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist pärinevad linna vanemad ehitused, kujunes tänavate võrk, mis on säilinud tänapäevani. Linna keskuseks oli turuplats Jaani kiriku ja raekojaga. Pöörde linna ellu tõi raudtee ehitus. Valgast sai 1889. aastal tähtis raudteesõlm Riia–Pihkva–Peterburi liinil. Sinna rajati raudteetöökojad, liipriimmutustehas, linavabrik, õllevabrik. 20. sajandi algul majanduskasv jätkus. Rajati uusi kaubandusettevõtteid ja püstitati rohkesti esinduslikke kivihooneid. Valgas astus 1901. aastal ametisse esimene eestlasest linnapea Johannes Märtson. Eestlaste kultuuri- ja seltskonnaelu keskuseks oli 1902. aastal asutatud “Säde” selts sümfooniaorkestri, laulukoori ja teatriga. Vabadussõjas toimusid Valga lähistel Paju mõisa all ägedad lahingud. 1920. aastal jagas rahvusvaheline piirikomisjon Valga Eesti ja Läti vahel kaheks. Eesti-poolsest osast sai maakonnalinn Valga, Läti-poolsest osast maakonna keskus Valka. Kõik need ajaloolised sündmused kajastuvad kõnealuses albumis, mis pakub huvitavaid vaateid oma aja tuntud fotograafidelt ja postkaartide kirjastajatelt.