Raamat käsitleb 20. sajandi ajaloolis-poliitilisi sündmusi ja nende telgitaguseid globaalsemalt Euroopa mastaabis. Majandusteadlasena, väliskommentaatorina, poliitikuna ja ajaloohuvilisena otsib autor oma kogemuste ja nägemuste läbi ajaloolist tõde, mille leidmine on tõesti läbi aegade olnud väga keeruline ja suuresti subjektiivne. See on tavaliselt peidetud selle rahva läbielamistesse, ajaloolistesse kogemustesse ja tõekspidamistesse, kelle hulgast üks või teine autor tuleb. Igal rahval on oma faktid ja sündmused, mida ta esile tõstab ning oluliseks peab. Tormiline 20. sajand nõudis eesti rahvalt suuri kaotusi ja tõi kaasa ränki kannatusi. Sellest on nende kaante vahel juttu.
Nõukogude Liit ja Saksamaa olid selleks alasiks ja haamriks mille vahele jäid Eesti, Läti ja Leedu, Nõukogude Liidu koosseisu inkorporeeritud riigid, samuti kümned Kesk-Euroopa ja Balkani rahvad. See määrab suuresti käesoleva monograafia õhustiku. Ei tasu karta, et tegemist on diktatuuri- ja valitsemishimuliste riikide poolt kardetud „ajaloo ümberkirjutamisega”. Seda pole võimalik teha, sest nii alasi kui ka haamri poolt oma ja teiste rahvaste kallal toime pandud sigadused räägivad ise enda eest. Siin on need teod lihtsalt ja kiretult ritta seatud. Iga lugeja võib ise teha oma järeldused.
“Alasi ja haamri vahel” harutab veelkord lahti Venemaa bolševike ja Saksamaa natside maailmavallutuslikest ihadest tulenenud Euroopa ümberjagamisega kaasnenud traagilised sündmused, kus eestlased olid isegi mitte kõlisevateks vaskmüntideks, vaid lausa väheväärtuslikuks peenrahaks. Kuid see peenraha ei devalveerunud okupatsiooniaastate jooksul, vaid suurendas samm sammult oma väärtust. Raamatus on esitatud populaarses vormis Venemaa ja Saksamaa ambitsioonid ja nende maailma rahvaste allutamise ning koloniseerimise etapid. Veelkord on lahti räägitud Balti riikide kahe iseseisvumise sündmustik, käsitletud Nõukogude bolševike esilekerkimist ja ajalooareenilt kadumist ning ambitsioonikate sakslaste tõusu, langust ja uut tõusu. Kaardistatud on ka Venemaa ümber koondunud NSV Liidu eksliiduvabariikidest moodustatud Sõltumatute Riikide Ühenduse vastuoluline ja vähese perspektiiviga olukord.
Rikkalikult illustreeritud, ajalooliste kaartide ja skeemidega varustatud “Alasi ja haamri vahel” jõuab oma sündmuste esitamisel vahetusse tänapäeva. Nende kaante vahel on ka aprillikuise Eesti pronksöö märuli analüüs, mis on üldse esimene omataoline eestikeelses ajalookirjanduses. Tegemist on põneva lugemismaterjaliga kõikidele ajaloohuvilistele, nii eestlastele kui ka Eestisse elama asunud kunagise Nõukogude Liidu rahvastele, kes pole pidanud paljuks eestlaste keelt selgeks õppida ja ilma igasuguse sunduseta Eesti ühiskonda integreeruda. Küllap on see raamat eriti sobiv nooremale põlvkonnale, et ennast sügavuti kurssi viia oma väikese Eesti ajaloolise argipäevaga ning teda ümbritsevate suurte ja väikeste riikide tormilise saatusega.
Tegemist on Tiit Made teise monograafiaga Euroopa kommunistlikust ikkest vabanenud maade ajalooraamatute sarjas. Esimene neist, “Ükskord niikuinii”, ilmus 2006. aastal. Selles analüüsiti põhjalikult Eesti sündmusi aastatel 1986–1991, mil Eesti rahvas lauldes ja tasakaalukalt võitles end vabaks Nõukogude okupatsioonist ja bolševistlikust koloniseerimisest.