Kõrgkeskajast alates on meisse istutatud kristlust ja Euroopat kui kristlikku mõistet. Seda on tehtud erineval viisil rahumeelsete kultuurikontaktide ja kloostrikultuuri vahendusel, aga ka vägivaldseid sunnivahendeid rakendades. 16. sajandi reformatsioon tõi uue Euroopa, mis vastandas ennast keskaegsele, ometi ei roogitud täielikult välja ka keskaegset, mineviku kristlust.

Kuidas kristlus sündis ja kujunes? Millised on kiriku ja kristluse tekke ümber loodud müüdid ja kuidas suhestuvad nendega ajalooallikad? Milline on olnud kristluse ajaloo kirjutamise lugu? Kuidas on katoliiklased, õigeusklikud ja protestandid Euroopale kui kristlikule mõistele mõtet ja hinge loonud? Millised väärtused ja väärtushinnangud kehtivad õhtumaises kultuuris tänu kristlusele ning millised sellest sõltumata? Kuhu paigutuvad ususõjad, inkvisitsioon, juudiviha, teoloogiline antropoloogia koos naise allutamisega, ja häbi- ning süükultuuri ilmingud? Kõiki neid küsimusi käsitletakse selles õpik-lugemikus.

Raamat pakub võimaluse tutvuda kristluse erinevate institutsioonide ning usu- ja mõttevoolude arenguga, mis kokkuvõttes on pannud aluse Euroopa identiteedile ja euroopluse levikule maailmas. Raamatus põimuvad erinevad aja- ja mõttelood ning sellele lisab oma nüansi ka Eesti kontekstiga arvestamine.

Teoloogiadoktor Riho Saard (sünd 1961) on Helsingi, Ida-Soome ülikoolide ja EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo dotsent. Ta on avaldanud teadusartikleid ja monograafiaid teemadel, mis puudutavad eestlaste 19. ja 20. sajandi usuelu, teoloogilise ja usulise kirjanduse tõlkelugu, Vene õigeusu kiriku ja Soome luterliku kiriku õpetuskõnelusi külma sõja kontekstis, diakoonia ja oikumeenia ajalugu Eestis, Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ajalugu 20. sajandil, eestlaste varase baptismi ajalugu, Saksa kultuurprotestantismi mõjujälgi Eesti kultuuriloos.