Kultuuriloolane ja ajaloodoktor Aare Laanemäe meenutab mälestusteraamatus oma kümneaastast tööd parteifunktsionäärina Valges majas, kus asus EKP Keskkomitee. Samal ajal, 1970.-1980. aastatel tegutses ta ühtlasi õppejõuna Tallinna Polütehnilises Instituudis, Tartu ülikoolis ja kunstiinstituudis ning töötas teadusdirektorina mõne aasta partei ajaloo instituudis.

Autor jaotab vaadeldava aastakümne tinglikult kahte perioodi: 1970.-1978. aastad, mis langesid kokku Johannes Käbini valitsemisega, ning 1978.-1980. aastad, mil võimule asus Karl Vaino ning algas vastuvaidlematu allumine Moskva diktaadile ja venestamispoliitika.

Laanemäe kirjeldab värvikalt kohtumisi toonase Eesti kultuuri- ja teaduseliidiga, mitme olulise parteiotsuse tausta, kolleegide omavahelisi suhteid keskkomitees, NLKP Keskkomitee kontrollreide Eestisse, aga ka mitut huvitavat reisi teistesse liiduvabariikidesse ja sotsialismimaadesse.

„Võimalik, et olulisim motiiv raamatu kirjutamiseks oli soov heita pilk oma hingesügavustesse, et saavutada seesmine rahu,” tunnistab Aare Laanemäe. „Sellest ilmnes, et olen siiani mõne oma valikuga rahul, mõne puhul aga tunnen kahetsust ja isegi häbi.”

„Kümme aastat Valges majas” on järg autori memuaaridele „Kuldsed kuuekümnendad Tartu tudengi mälupildis”, mis ilmusid 2011. aastal.