Aprilli keskel ilmub Philip Blomi “Tappidest lahti maailm”, aga Marko Zanevil on see juba loetud ja arvatud. Teie ees on superlugeja värske arvustus!

Millised muutused toimuvad ühiskonnas, kui muutub selle elukeskkonna kliima?

Autor pöörab sellele küsimusele vastates tähelepanu just kliimamuutuste mõjule Euroopa kultuurile. Blom ei ole kliimateadlane, seetõttu puudub siin mahukas analüüs väikese jääaja põhjustest ning teooriatest. Samas on autor kasutatud allikad välja toonud ja huvilistel on võimalus sukelduda väikese jääaja reaalteaduslikesse uurimustesse jälgides raamatu viidetes pakutavat suunda.

Nagu alati, on väga mitmed Lääne-Euroopa ajaloolased keskendunud just Euroopale, seega ei tasu oodata pikki ja mahukaid kõrvalepõikeid Aasia, Aafrika või Lõuna-Ameerika ajalookirjutusse. Phillip Blom põhjendab seda sellega, et tal napib keelteoskust ja teadmist, et uurida Jaapani, Hiina või India kultuurilugu ning kliimamuutuste kultuurimõjud on Euroopas täpselt dokumenteeritud. Tema poolt valitud ajaperioodil (16.-19. sajand) leidis just Euroopas aset vaimne, ühiskondlik ja majanduslik revolutsioon, mis pani aluse tänapäevasele maailmakäsitlusele.

Laskumata tänapäevase ajalookirjutuse arengusuundadega seotud probleemvaidlustesse, peab ütlema, et eelnevalt mainitud põhjendusi lugedes oli kurb tõdeda, et Euroopa ajaloolastel napib oskusi, et väljuda eurotsentristlikust ajalookirjutusest. Euroopal oli kindlasti uusajal suur mõju ülejäänud maailmale (kõige paremini iseloomustab seda mõju Euroopa suurriikide koloniaalpoliitika), kuid tänapäevases globaliseeruvas maailmas ei tohiks napp keelteoskus takistada rääkimast rohkem Jaapanist, Hiinast või Indiast. See on juba koostöö küsimus. Blom on ka klassikaline Lääne-Euroopa ajaloolane ning ka Ida-Euroopa jääb selles raamatus tagaplaanile. See ei tee raamatut minu silmis halvemaks, sest iga raamatu puhul peab ju arvestama raamatu planeeritud mahu ja pikkusega, kättesaadavaid uurimismaterjale ning autori tausta. Olen globaalajaloo austaja, mistõttu sooviks väikese jääajaga seotud käsitlustes näha laiemat pilti.

Olin üllatunud kui palju see raamat mind kaasa haaras ning mu kujutlusvõime tööle pani. Selles mängis väga suurt rolli põnevatel ja kaasakiskuvatel alapealkirjadel (“Maapaos munk,” “Veinis peitub tõde,” “Tähtede tarkus,” “Sinihallituse võlujõud,” “Pisarad otsa ja ääreta,” “Messias ja hoor,” “Liuglev reverend” jne), mis sundisid mind õhtul unise peaga veel natuke pingutama, et teada saada, mis selle alapealkirja taga päriselt peitub. Tekst oli väga voolav ja sujuv. Oli olemas konkreetne algus-, kesk- ja lõpp-punkt. Tegemist on ehtsa ajaloolise narratiiviga selle kõige paremas tähenduses. Oma osa mängib siin ka väga hea eestikeelne tõlge, mistõttu ei saa raamatut lugedes kurta igavuse üle.

Blom ei kirjuta selles raamatus midagi revolutsioonilist ega too esile praegust uurimisseisu kardinaalselt muutvaid fakte. Autori arusaamad antud ajaperioodil toimunud ühiskondlikest muutustest on üldtunnustatud ning iga ajaloost huvituvale lugejale teada (valgustusideed, kolonialism, üleminek rahamajandusele, keskklassi teke, kiriku mõjuvõimu vähenemine, põllumajandusrevolutsioon, mis kaasnes uute taimede kasutuselevõtuga jne). Blom on oskuslikult toonud välja nende ühiskondlike muutuste seose kliimaga – ja just seda seost ajaloohuvilised alati ei teadvusta. Ajalooraamatud on kõige veenvamad siis, kui neil õnnestub lugejale edastada varjatud ja ootamatuid seoseid tuttavate nähtuste kohta, võimaldades neid näha uues valguses. Sellega suudab Blom väga edukalt hakkama saada. Kui paljud meist seostavad Võitmatu Armaada hävingut arktiliste tormidega 1588. aastal, millega ei suutnud ümberehitatud kaubalaevad hakkama saada? Ka Venemaa segaduste aeg on omamoodi alguse saanud näljahädast, mis oli põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest.

Raamatu teeb huvitavaks väga inimesekeskne lähenemine. Raamatu peategelasteks on erinevate filosoofide (Michel de Montaigne, Voltaire, Carolus Clusius, Descartes jne) elu, ideed ja nende ideede mõju. Väga palju raamatu mahtu kulutab Blom just filosoofide mõtete lahtiseletamisele, mis teeb sellest raamatust ka hea sissejuhatuse mainitud filosoofide mõttemaailma. Inimeste kõrval oli üllatavaks peategelaseks üks Euroopa suurlinnadest – Amsterdam. Lugejatele võib kindlasti olla põnev teada saada, milline oli Amsterdami areng Euroopa kultuuriliseks keskuseks. Tekstist tulebki tugevalt välja Madalmaade tähtis roll uute ilmalike ideede levitamisel.

Raamatu kõige põnevam osa on epiloog, kus Blom võtab kokku kogu eelneva arutluse väikesest jääajast, arutledes hararilikult inimkonna tuleviku ja kliimakriisi üle. Yual Noah Hararit ta päris otseselt ei kopeeri, leides oma lähenemise ja stiili, millega ta edukalt oma raamatu lõpetab, jätmata ühtegi lahtist otsa. Just epiloog on Blomi raamatu kõige rohkem vaidlusi tekitav osa, kus võib eeldada, et temaga tingimata kõik lugejad nõus ei ole. Näiteks arutleb Blom demokraatia ja autoritarismi vastasseisu üle, tuues välja, et järgnevate kriiside käigus võib seesama läänelik ühiskonnamudel, kus hinnatakse isikuvabadusi ning inimõigusi, laguneda ning inimesed hakkavad eelistama autoritarismi, kui see pakub vabaduste asemel suuremat turvalisust.

Inimkond on suuteline mõne põlvkonna jooksul õppima teisiti käituma, uues keskkonnas ellu jääma. Seda näitavadki väikese jääaja jooksul toimunud ühiskondlikud muutused, mis panid aluse tänapäevasele ühiskonnale. Kuid just uusajal kasumil ja loodusressursside ekspluateerimisel põhinev majandus on toonud kaasa uue kliimamuutuse. Erinevalt 17. sajandi inimesest suudame me mõista neid olulisi mehhanisme, mis kaasnevad kliimamuutusega ja suudame neid mõjutada. Blom toob välja, et seekordsest kriisist välja tulla, on vaja leida meie majanduses alternatiive senisele ekspluateerimisele, mis oli reaktsiooniks eelmisele jääajale. See eeldab aga mõtteviisi muutust.

Kokkuvõttes võib öelda, et tegemist on mõtlemapaneva ja vajaliku raamatuga, mis tutvustab ajaloohuvilistele uusi seoseid juba tuttavate sündmuste vahel ning paneb lugejat mõtlema ka praeguse kliimakriisi peale. Raamatu läbilugemisel jäidki mind painama tulevikku vaatavad küsimused. Kuidas nihkuvad meie väärtushinnangud, püüdes üle elada uut kliimakriisi? Mis väärtused säilivad ja mis väärtustest me loobume? Milline võib olla inimeste maailmapilt paari põlvkonna pärast?

Vaata raamatusse sisse siin: https://argokirjastus.ee/toode/tappidest-lahti-maailm/