Kolju vaikusesse ja pimedusse lukustatult vormib aju sinu reaalsuse ja identiteedi mitmekülgset lugu. Mis on reaalsus? Kes oled sina? Kuidas sa teed otsuseid? Miks vajab sinu aju inimesi su ümber? Kuidas on tehnoloogia hakanud muutma inimeseks olemise tähendust? Autor juhib meid läbi ekstreemspordi, kriminaalõiguse, miimika, genotsiidi, ajukirurgia, kõhutunde ja robootika surematuse poole. Miljardite ajurakkude ja nende ühenduste tihedast sasipuntrast kerkib esile midagi sellist, mida sa tõenäoliselt ei arvanud sealt eest leidvat: sina ise.

David Eagleman on Stanfordi ülikooli neuroteadlane, kelle uurimusi on avaldanud paljud ajakirjad, sh Science ja Nature. Ta on ka rahvusvaheliste menukite „Sum” ja „Incognito” autor ning BBC telesarja „TheBrain” stsenarist ja saatejuht.

„Aju: sinu lugu” on uue populaarteadusliku sarja „Elav teadus” avaraamat.

David Eagleman on üks parimaid ajuteaduse populariseerijaid maailmas. Aju on keerukas, aju kohta on tohutult teadmisi ja veelgi rohkem teadmatust. Eaglemani abil on sellest faktide ja mõistatuste rägastikust sündinud lihtsasti loetav, põnev ja humoorikas vaade ajju.
Eagleman pole vaid andekas lugude jutustaja, vaid ka teadlane, kes teeb ise vahvaid eksperimente, millest mitmeid on siin kirjeldatud. Lisaks on David Eagleman ka visionäär: ta tajub muutusi, mida ajuteadus on toomas meie kõigi eludesse ja visandab antud teose viimases peatükis meie uskumatut tulevikku. Käesolev raamat on kõigile, keda huvitab see, kes me oleme ja kuhu ajuteadus meid viib.”
Jaan Aru, neuroteadlane

„Head mängufilmi vaadates on alati üks suurepärane rollisooritus, mis vaatajale märkamatuks jääb – selleks on monteerija oma. Me isegi ei mõtle sellele, kuidas vahetuvad ekraanil stseenid ning sobituvad ideaalselt kokku heli ja pilt – see lihtsalt on nii. Nõnda käsitleb ka David Eaglemani „Aju” organit, mille tööprotsessid jäävad meile tihtilugu täiesti nähtamatuks.
Aga just aju ja teadvus on need läbipaistvad „prillid”, mille kaudu me suudame reaalsust tajuda ja see reaalsus on suuresti mõjutatud meie kogemustest, bioloogilisest riistvarast ja ennustustest tuleviku kohta. Tekstist võib leida mitmeid klassikalisi ning ka vähemtuntud näiteid, kuidas mõni aju on milleski erakordselt hea, halb või lihtsalt väga kummaline. Lisaks leidub ohtralt häid metafoore, mida ma kindlasti ka oma töös kasutama hakkan.”
Madis Vasser, aju-uurija