Lennud unes ja ilmsi. Tehnoloogia ja evolutsiooni võit raskusjõu üle

Richard Dawkins

Kas teie näete vahetevahel unes, et lendate nagu lind taevas? Arvutimängud ja virtuaalreaalsuse prillid viivad kujutlusvõime mühinal kõrgustesse ja lennutavad meid muinasjutulistesse nõiduslikesse maailmadesse. See ei ole aga päriselu. Mõni ime siis, et mõned mineviku suurvaimud, teiste seas ka Leonardo da Vinci, on igatsenud lindude seltsi ja disaininud masinaid, et nende kõrvale lendama pääseda. Need leiutised ei töötanud, enamik neist ei saanudki töötada, kuid seepärast ei kustunud unistus.

„Lennud unes ja ilmsi“  kõneleb lendamisest –  kõigist võimalikest raskusjõu trotsimise viisidest, mida inimesed sajandite jooksul ja teised loomad miljonite aastate jooksul kasutusele on võtnud. See tähendab aga ka mõtte- ja ideelende, mis saavad hoogu ainuüksi mõtlemisest lendamisele kui nähtusele. Oma lennuoskust demonstreerivad imelised ja müütilised, aga ka kuulsad ja kummalised alates Ikarosest kuni dinosauruste ja välja surnud lindudeni, aga ka vennad Wrightid oma lennumasinaga, dirižaabel, Boeing 747, astronaudid jt.

Richard Dawkinsi jutustuse, kuidas inimesed ja loodus on õppinud võitu saama raskusjõust ja tõusnud kõrgele taeva alla, on imekaunilt illustreerinud Jana Lenzová.

Unistus elab edasi. See annab meie kujutlusvõimele tiivad iga päev, kui me internetiavarustes lendleme. Samal ajal kui ma Inglismaal neid ridu arvutisse toksin, kerkivad need üles pilve, et maanduda mõnes Ameerika arvutis. Ma saan sisse logida pöörleva maakera kujutise alt ja virtuaalselt lennata Oxfordist Austraaliasse, vaadates tee peal „ülevalt alla“ Alpide ja Himaalaja peale. Ma ei tea, kas ulmekirjanduse antigravitatsiooni masinad saavad kunagi tegelikkuseks. Kahtlen selles ja rohkem selle võimaluse teemal sõna ei võta. Teaduslikke fakte eiramata käsitleb see raamat üksteise järel viise, mille abil saab gravitatsioonile küll päitsed pähe panna, kuid mitte sellest otsesõnu vabaneda. Kuidas on inimesed tehnoloogia ja teised loomad bioloogia abil lahendanud maapinnalt õhku tõusmise ülesande, pagedes gravitatsiooni võimu alt, kuigi vaid ajutiselt või osaliselt? —
Arvan, et teadus ise on eepiline lend tundmatusse, olgu see sõna otseses mõttes retk teise maailma või siis mõttelend abstraktses matemaatilistes avarustes hõljudes. Võib-olla on see hüpe läbi teleskoobi kaugete, eemalduvate galaktikateni või sukeldumine läbi läikiva mikroskoobi sügavale elusraku masinaruumidesse, või hoopis aineosakeste kihutamine Suures Hadronite Põrguti hiigelrõngas. Võib-olla on see lendamine läbi aja edasi majesteetlikult paisuva universumiga või läbi kivide Päikesesüsteemi sünniajast kaugemale, aja enda alguse poole.
Nii nagu lendamine on raskusjõu eest pagemine kolmandasse mõõtmesse, nii on teadus pagemine igapäevaelu argisest normaalsusest, tiireldes läbi kujutlusvõime hõrenenud kõrguste üles.
Tulge, sirutagem tiibu ja vaadakem, kuhu need meid kannavad!

Richard Dawkins
Richard Dawkins oli Oxfordi esimene Charles Simonyi professuuri hoidja teaduse populariseerimise alal. Tema raamatuid on müüdud miljonite kaupa enam kui 40 keeles. Nende hulka kuuluvad „The Selfish Gene“ (ek „Isekas geen“, Varrak 2014), „The Blind Watchmaker“, „The God Delusion“ (ek „Luul Jumalast“, Valgus 2011), „The Magic of Reality“ ja rida teisi menukeid. 2017. aastal viis Londoni Kuninglik Selts oma populaarteadusliku raamatu auhinna 30. aastapäeva tähistamiseks läbi küsitluse, et välja selgitada kõigi aegade kõige innustavam teadusraamat: selle võitis „Isekas geen“. Richard Dawkins on mitmekordne audoktor loodusteadustes ja kirjanduses ning kuulub Londoni Kuninglikku Seltsi ja Londoni Kuninglikku Kirjanduse Seltsi. Ta on olnud teadusdokumentaalide saatejuht nii BBCs kui ka Channel 4s ja valiti 1991. aastal pidama Royal Institutioni laste jõululoengut, mida kandis üle BBC. 2013. aastal valisid Prospect Magazine’i 10 000 lugejat rohkem kui sajas riigis ta maailma esimõtlejaks.

Jana Lenzová
Jana Lenzová sündis ja kasvas Slovakkias Bratislavas ning on illustraator, tõlkija ja sünkroontõlk. Tema kaks suurt kirge on keeled ja joonistamine, esimene viis ta teiseni. Olles tõlkinud slovaki keelde Richard Dawkinsi teose „Luul Jumalast“, hakkas ta Dawkinsi raamatutele kaastööd tegema illustraatorina. Jana on loonud ka mitmeid kaanekujundusi ja tema kunsti on kasutatud paljudes blogides, kaasa arvatud CBC/Radio-Canada 2014. aasta taliolümpiamängude blogi.

Väljaande info:
Autor

Tõlkija

Kadri Koik

Kunstnik

Jana Lenzová

Teadustoimetaja

Marko Mägi

Konsultant

Timo Korv

Lehekülgi

288

Köide

Kõvakaaneline

ISBN

978-9916-704-04-2

Ilmumisaeg