Templirüütlid. Jumala pühade sõdalaste tõus ja langus

Dan Jones

Jeruusalemm, 1119. aasta. Väike rühm rüütleid, kes Esimese ristisõja järel rahututes oludes oma tegevusele selgemaid sihte otsivad, rajavad uue ordu. Neist saavad esimesed templirüütlid – eliitsõdalased, kes on valmis oma elu hinnaga kaitsma kristlastest palverändureid Pühal Maal.

Järgmise rohkem kui kahesaja aasta vältel kujuneb Templiordust keskaja maailma võimsaim usuline ordu. Templirüütleid imetletakse ja kardetakse ning neid ümbritsenud legendidest sünnib hulganisti lennukaid spekulatsioone. Kes nad siis õieti olid?

Templirüütlid olid Pühal Maal peetud ristisõdades vaprate sõdalaste ja kohalike olude suurepäraste tundjatena üks kõige arvestatavamaid jõude. Templivennad tegutsesid paavsti kaitse alla ja järgisid ordu rangeid reegleid, elades ühtlasi tsölibaadis. Nad võitlesid moslemite vastu sealsamas päikeses põlenud küngastel, kus Jeesus elas ja suri. Lisaks ajasid nad osavalt kristlike valitsejate rahaasju, rajasid keskaegse maailma esimese ulatusliku pankade võrgustiku ja olid varaka organisatsioonina varmad ka oma majanduslike huvide eest seisma. Siis aga, 1307. aastal, kristlike ida-alade allakäigu teel Jeruusalemma kuningriigis oma viimaste tugipunktide eest võideldes sattusid nad vastuollu Prantsusmaa kättemaksuhimulise ja impulsiivse kuninga Philippe IV-ga.

Reedel, 13. oktoobril 1307, hakati korraga sadu orduvendi arreteerima. Neid vangistati ja piinati, nende ordu saadeti laiali, süüdistatuna ketserluses ja hirmsates seksuaalsetes väärtarvitustes. Salajaste menetluste käigus mõistis nende üle kohut Vatikan. Kas nad olid aga tõepoolest ketserid? Või olid nad hoopis oma halastamatute vastaste ohvrid?

Väljaande info:
Autor

Tõlkija

Ivika Arumäe

Lehekülgi

496

Köide

Kõvakaaneline

Ilmumiskuu

01

Ilmumisaeg