Tallinnast on 19. sajandist alates tehtud rohkesti fotosid, ühtesid ja samu objekte on pildistatud sadu kordi erinevatest rakurssidest ja erinevate fotograafide poolt. Rohkesti on ilmunud ka pildialbumeid, mille keskmes tavaliselt on vanalinn, mis 1997. aastal kanti UNESCO maailma kultuuripärandi nimekirja. Ka selles albumis on esiplaanil vana hansalinna rikkalik arhitektuuripärand, milles on esindatud gootika, barokk, klassitsism, juugend, omanäoline paearhitektuur jm. Selle kõrval on panoraamvaated, tänavad ja pargid, sadamad ja raudteejaamad, maalilised looduspildid.
Koloreeritud ja must-valgetel piltpostkaartidel on kujutatud Tallinna ehitisi ja inimesi nii nagu nad nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Piltide autoriteks on Eesti fotograafia ajaloo tuntud nimed, nagu Johannes ja Peeter Parikas, Karl Noormägi, Jaan Vinnal, Jaan Kristin. Kirjastajate seas on R. von der Ley, M. Lewinthal, O. Haidak, T. Jakobson, Karl Lemberg, Ploompuu, Kluge & Ströhm, Alexander Akuloff, Gustav Schneider. Eestiainelisi postkaarte trükiti ka Riias, Leipzigis, Bautzenis, Dresdenis, Berliinis, Zürichis, Stockholmis ja mujalgi.
Keskaegsete hoonete kõrval on ehitisi ka hilisemast ajast, sh moodsaid hooneid 20. sajandi algusest ja esimesest iseseisvusperioodist Toompeal, Pärnu maanteel, Vabaduse platsil, Viru tänaval jm. Piltidel on kujutatud nii ühiskonna eliiti kui lihtinimesi, samuti kõrgeid külalisi ja kroonitud päid Tallinnas: viimane Vene keiser Nikolai II, kes külastas Tallinna korduvalt, Rootsi kuningas ja kroonprints, Poola president. Kajastamist on leidnud poliitilised ja kultuurisündmused, revolutsioonid ja sõjad (sh Tallinna pommitamine 9. märtsil 1944), laulupeod, meeleavaldused ja paraadid.
Ringkäiku alustame iidse linna kõige vanemast osast – Toompeast – ja jõuame välja äärelinnadesse (Kadriorg, Pirita, Kopli, Nõmme).