Teaduskirjanik Mary Roach uurib inimkeha vastupidavust ja võimeid sõjalisest vaatevinklist ja püüab selgeks teha, kuidas teaduse abil kaitsta lahinguväljale saadetud kahuriliha. Ta kirjutab sõjaväe teadusuuringutest kuumuse, paanika, unevaeguse, seedehäirete, erinevate vigastuste ja tervisehäirete teemal, mille olemasolule ei oska tsivilistid mõeldagi. Muuhulgas saab teada, miks võivad tõmblukud olla ohtlikud snaipritele ja kõhulahtisus riiklikule julgeolekule, mida söövad sõdurid, milleks kasutatakse kanadega tulistavat kahurit, millisel eesmärgil kasutavad kõige karmimad eriüksuslased kassiliivaja miks on krevetid sõjalaeva madruste jaoks ohtlikumad kui haid.

„Kahuriliha” tõusis pärast ilmumist New York Timesi menukiks ning jõudis ka Los Angeles Timesi raamatuauhinna nominentide nimekirja.Autorilt on eesti keeles varem ilmunud „Reisisiht Marss: kosmoses elamise veidram pool” ja „Lonks: seiklused seedetraktis”.

Teaduse rakendamine sõja teenistusse on lisaks uutele relvadele ja lahingutehnikale andnud maailmale saavutused, milleta me tänapäeval igapäevast elu ette ei kujuta – verepangad, nüüdisaegse statistika alused ja internet on vaid mõned neist.

„Kahuriliha” annab võimaluse vaadata üle militaarmaailma uuringulaborite uste ning näha, kuidas tehnoloogilised uuendused kaitseväelaste – ja hiljem meie kõigi – ellu jõuavad. Saame teada, kuidas isevalmistatud lõhkekeha plahvatus võitlejat vigastab või kuidas mõjutab piloodi, snaipri või allveelaevniku sooritust unetus või kõhulahtisus.

Eesti lugeja, kes on üle kümne aasta olnud kursis meie kaitseväelaste tegemistega Afganistanis, Iraagis ja teistes pingekolletes, leiab raamatus ridamisi äratundmishetki alates militaarsõidukite MRAP ja Stryker arendamisest kuni lahingumeditsiini ja proteesitööstuse edusammudeni, rääkimata varustuse ja tehnika arendustööst.

Raamat ei kirjelda pelgalt steriilseid laboriuuringud, vaid kujutab ka ulatuslikke teste elavate ja surnud katsealustega. Autori põhjalikkus ei jäta lugejat detaili- ega emotsioonipuudusesse ning füüsiliste ja vaimsete vigastuste kirjeldused võivad olla üsna ehmatavad. Kindlasti saab siit põhjaliku ülevaate viimase aastakümne trendidest lahinguvigastuste vallas, aga ka kindlustunde, et oma sõdurite kaitseks rakendavad riigid märkimisväärsel hulgal ressursse ja energiat.

Kogu maailma teadustegevusest on hinnanguliselt neljandik moel või teisel seotud sõjandusega. Tänu taastusravi ja proteesitööstuse arengule tunnevad Eestis sõjateaduse vilju kõige otsesemalt ehk amputeeritud jäsemetega patsiendid. Peame olema väga tänulikud kaitseväelastele, kes oma tervise riigi heaks ohverdasid. Samuti on põhjust imetleda inimesi, kes päevast päeva töötavad välja uusi lahendusi sõdurite raske töö turvalisemaks muutmisel. „Kahuriliha” annab riigikaitsehuvilisele lugejale lisaks teadmistele teaduse ja tehnoloogia lahingutegevuses rakendamise kohta kindlustunde, et kaitseväelaste elu ja tervise hoidmine on relvajõudude jaoks tõepoolest esmajärguline ülesanne.

Ingrid Mühling, kaptenmajor reservis, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuht