Miks me peaks asteroididele lendama? Tegelikult, mis meil üldse kosmosesse asja on? Filmide kosmos on täis eksootilisi planeete ja veidraid tulnukaid. Seevastu kosmos, kuhu me tegelikult läheme, tundub elutu, külm ja vaenulik. Kas inimesele on kosmoses kohta või oleme ikkagi Maa peal lõksus?
Kui tahame, et avastusretked jõuaksid Päikesesüsteemi mastaapidesse, on vaja head põhjust end Maa mugavalt diivanilt üles ajada. Kolm suurt ajendit panevad meid kõvasti tegutsema: arm, hirm ja ahnus. Need on loonud surematuid kirjandus- ja kunstiteoseid, ajanud kokku suuri sõjavägesid, viinud inimesi kulla otsingutel maailma otsa ja viivad nüüd ehk ka asteroididele.

• Me armastame asteroide, sest nad on teadusele hindamatu infoallikas. Asteroidide uurimine võib anda meile teavet Päikesesüsteemi ehituse ja elu alguse kohta. Asteroidid on tihedalt seotud mõne tõeliselt suure küsimusega.
• Me kardame asteroide, sest nad võivad hävitada elu Maal. Hirm huku ees käsib üles leida kõik tapjaasteroidid, mis võiksid meie koduplaneeti tabada.
• Me tunneme himu kosmoses leiduvate varanduste järele – ahnust, mis võiks tuua suurt kasu kogu maailmale. See tõukab meid joonistama Päikesesüsteemi uut kaarti, kus paljude asteroidide juures oleks suur X kirjaga „Siia on peidetud varandus“.

Astrofüüsik Martin Elvis töötab Smithsoni ja Harvardi observatooriumite ühises astrofüüsika keskuses. Tema uurimisvaldkondadeks on röntgenastronoomia, mustad augud ja kvasarid ja asteroidid. 2007. aastal tunnustati tema tööd teaduskommunikatsiooni alal rahvusvahelise auhinnaga Pirelli INTERNETional Award ning tema järgi on nime saanud asteroid 9283 Martinelvis.