1905. aasta revolutsioon oli pöördepunktiks Vene impeeriumi ajaloos. Sotsiaalne ja rahvuslik liikumine haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematu ulatuse. Eesti rahvas ärkas poliitiliselt ja astus avaliku võitluse areenile, nõudes kodanikuõigusi ja omavalitsust.

See raamat räägib 1905. aasta sündmustest Eesti külas rõhuasetusega ühiskondlikel ideedel, uutel institutsioonidel ja inimeste käitumise motiividel. Vaatluse all on alternatiivse võimu loomise katsed, rahvakoosolekud, mitmesuguste ülesannetega komiteed, erakonnad maal. Autori huviväljas on tööliste ja talupoegade ülestõus, millega kaasnes vägivald ja baltisaksa mõisnike vara massiline hävitamine ja riisumine.

Püütakse selgitada poliitiliste jõudude suhtumist revolutsioonilisse terrorisse, uurida ülestõusnute tegevuse tausta, motiive ja tagajärgi. Esitatud on üksikasjaline kokkuvõte mõisnikele tekitatud materiaalse kahju ja selle hüvitamise kohta. Üldisemat pilti Eesti alal toimunust on rekonstrueeritud mikrotasandilt lähtudes ja võrreldud Läti alaga. Ära on toodud suur valik teemaga seotud dokumente Eesti ja välismaa arhiividest ning trükistest.

Raamat on järg autori varem ilmunud teostele hilise Vene impeeriumi moderniseerimise teemadel.