Rosemary Lilith Blackwell on tavaline tüdruk Frayfordist. Üsna varsti pärast oma 16. sünnipäeva hakkab ta nägema õudusunenägusid mehest, kes tungib peagi ka päriselt tema ellu. Rose ei tee enam vahet reaalsusel ja unenägudel, kaotab oma parima sõbranna ja peagi ka pere. Lisaks tuleb tal hakkama saada segaste tunnetega oma lapsepõlvesõbra Ethani vastu, kes tüdrukut alalõpmata ignoreerib. Lõpuks viivad kurbus ja segadus Rosemary nii kaugele, et ta hakkab mõtlema sellele, mis siis oleks, kui teda enam poleks.

Maria Siiman (2001) õpib Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis. Oma esimest ja seni ainsat raamatut hakkas ta kirjutama 2015. aasta alguses. Praegu on töös raamatu teine osa. Sõprade küsimuse peale: “Maria, kas sa hakkad nüüd kirjanikuks?”, vastab ta tavaliselt: “Ma soovin, et see oleks nii, kuid eks me näe.”

Raamat on mõeldud noortele, kes soovivad teada, mis toimub nendevanuse noore inimese peas, kui tema elus hakkavad aset leidma sündmused, mis ei ole just kõige reaalsemad. Raamatu peategelane viiakse tahtlikult vaimselt viimase piirinin ning seda eesmärkidel, mis selguvad raamatu järjes.

Maria Siiman (s 2001) on noor tartlanna, kes hakkas oma esimest ja seni ainsat raamatut kirjutama 2015. aasta alguses tavalisse koolivihikusse, käes vaid pastakas ning peas kohati liiga kiiresti lahtirulluv lugu. Kõik oli algul väga ebakindel. Kirja pandud tekstist kui raamatust hakkas ta sõpradele rääkima siis, kui paberil oli üle 50 lehekülje. Praegu kirjutab Maria raamatule juba järge ja seetõttu on tema käest ka küsitud, kas ta hakkab nüüd kirjanikuks. Maria vastab tavaliselt: “Ma soovin, et see oleks nii, kuid eks me näe.” Maria sõnul ei ole vahet, kui vana sa oled, sest kui sa tahad, loodad ja unistad suurelt, siis saad kõigega hakkama.